Töötaja tervis on ainus garantii, et tööprotsessid toimiksid

23.04.2024

Ettevõtte jaoks on üks suurimaid väärtusi töötajad, kes panustavad oma aja, teadmiste ja kogemustega ettevõtte edusse. Tööandja peab vastutasuks tagama oma töötajatele tervist toetava töökoha, mis hõlmab nii nõuetekohaseid töötingimusi, vajalikke ja sobivad töövahendeid kui ka panust töötajate tervisesse.

Sotsiaalministeeriumi arengukava andmetel on üle poole haiguskoormusest langenud tööealisele elanikkonnale. See on tõsine probleem, mis toob ettevõtetele kaasa palju proovikivisid, sealhulgas rohkem kaotatud töötunde, varajase pensionile jäämise, töövõime languse ning tööealise elanikkonna kõrge suremusnäitaja. Üks viis, kuidas tööandja saab aidata neid probleeme ennetada, on teha sisukamat koostööd Eesti töötervishoiuteenuste pakkujatega.

2020. aastal tehtud töötervishoiuteenuse uuringust selgus, et töökeskkonna riskianalüüs on tegemata pea igal viiendal tööandjal või on tehtud formaalselt, võtmata arvesse töötajate vajadusi ja reaalset töökeskkonna olukorda. Selle juures tasub märkida, et riskianalüüs on kohustuslik kõikidele tööandjatele, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Tervisekontrolli peab tööandja saatma töötaja nelja kuu jooksul alates tööle asumisest.

Kuigi tööandjad on tervisekontrolli kohustust üsna hästi teadvustanud, seisneb põhiline kitsaskoht oskuses tervisekontrolli võimalusi tulemuslikult ära kasutada. See tähendab, et tervisekontrollid ei kipu olema vajaduspõhised ega seotud riskianalüüsis väljatooduga, samuti ei arvesta need töötajate tervisenäitajaid. „Kuigi paljudel ettevõtetel on riskianalüüs kohe tervisekontrolli tarbeks edastada, tuleb sageli ette ka olukordi, kus tööandjad ei ole teadlikud riskianalüüsi olulisusest ja sellest, mis kasu see arstile tervisekontrolli tegemiseks annab. Riskianalüüsi põhjal tehtud tervisekontrolli pakett on palju tõhusam ja annab ettevõttele parema ülevaate töökeskkonna mõjust töötajate tervisele,“ selgitab Confido töötervishoiu teenusejuht Kristi Kesküla.

Pakettide koostamisel lähtutakse tema sõnul ettevõtte tegevusalast või valdkonna eripärast. „Kui standardpakett näeb ette esmase tervisliku seisundihindamiseks töötervishoiu õe konsultatsiooni, analüüside võtmist, silmade kontrolli, antropomeetriat, EKG-d ja nõustamist, siis riskianalüüsist tulenevalt lisame paketti täiendavaid uuringuid ja analüüse või anname edasised soovitused täiendavateks analüüsideks,“ toob Kristi Kesküla näiteid ning lisab, et inimeste terviseseisund on väga individuaalne, seega kõigile sama paketi määramine on tarbetu.

Confido töötervishoiu keskuse juhi ja töötervishoiuarsti Evelin Ilvese sõnul on töötaja tervis ainus garantii, et tööprotsessid toimiksid sujuvalt ning ettevõtte eesmärgid oleksid täidetavad „Seetõttu on eriti oluline kõik probleemid avastada võimalikult varases staadiumis, mil need veel töötaja töövõimet või ettevõtte suutlikkust ei mõjuta ja on n-ö tagasipööratavas staadiumis,“ rõhutab dr Ilves.

Vaimne ja füüsiline keskkond peab tervist toetama

Lisaks otseselt tervislikku seisundit puudutavatele analüüsidele ja uuringutele keskendutakse tervisekontrolli käigus ka tööeluga seotud teistele valdkondadele, mille tähelepanekutest tulenevalt saab töötervishoiuarst ettevõttele vajalikeks ümberkorraldusteks või lihtsalt tervist toetavama töökeskkonna loomiseks ettepanekuid teha. „Eesti töötajate jaoks on kõige suurem mure selgete kokkulepete puudumine: mis on täpsed tööülesanded, kui palju kaheksa tunni jooksul peab asju ära tegema kuni sinnamaani, et pahatihti ei juhendata isegi töövahendite kasutamisel. Ilma kahepoolselt sarnaselt mõistetava kokkuleppeta on raske tervet ja motiveerivat töösuhet üles ehitada ja neil juhtudel tekib ka kõige enam ülekoormust, läbipõlemist ja tööõnnetusi,“ selgitab dr Ilves.

Olulisel kohal on ka tervist toetavad tegevused ja sellealane juhendamine: kuidas, miks ja millal teha pause, lõunatada, liikuda, võimaldada vaba vestlust ning märgata töötajat kui inimest. Peamised soovitused, mida dr Evelin Ilves tööandjatele annab, on seotud füüsilise töökeskkonna optimeerimise, koormuse ühtlase jaotumise, kaug- ja tavakontori kasutamise proportsioonide, tervisliku eluviisi edendamise, töökorralduse ja -aja paindlikkuse võimaldamise, tervisealase teadlikkuse suurendamise ning töösuhte toetamisega.

Eelnev näitab, et töökeskkonnas on saanud oluliseks tegurid, mis koonduvad mõiste alla „tervislik töökoht“. Kui varem keskenduti töökeskkonna parandamisel peamiselt füüsilisele keskkonnale, siis tänapäeval mõtleme tervisliku töökoha all keskkonda, mis soodustab tervislikke eluviise ja väärtustab lisaks tervist, seejuures ka vaimset tervist.
Tööelu portaali andmetel kogeb ligikaudu üks inimene viiest aasta jooksul vaimse tervise probleeme. Eriti levinud on depressioon, mis on nii Eestis kui ka mujal maailmas üks peamisi töövõime kaotuse põhjuseid. Töötajate hea vaimne tervis on oluline osa ettevõtte üldisest tulemuslikkusest ja edukusest, mille toetamisel kasutavad tööandjad mitmesuguseid lähenemisi alates töökoha psühholoogidest kuni vaimse tervise spetsialisti visiitide hüvitamiseni. Üks võimalus seda teha on tööandjapoolse vabatahtliku ravikindlustuse abil. Tegemist on maksuvaba hüvega, millest on saanud oluline osa tööandja väärtuspakkumisest.

Vabatahtlik tervisekindlustus kogub populaarsust

Tervisekindlustus tagab töötajatele kiire juurdepääsu kvaliteetsele tervishoiuteenusele erameditsiiniasutustes ning kvalifitseeritud spetsialistide juures viisil,  kus töötaja ei pea muretsema suurte raviarvete pärast. Rahaline ja ajaline aspekt on kindlasti üks põhjustest, miks inimesed ei enneta tervisemuresid. Uuringud kinnitavad, et strateegiline panustamine vaimse tervise hoidmisesse töökohal võib olla äärmiselt tasuv. Iga euro, mis investeeritakse vaimse tervise toetamisse töökohal, võib tuua tagasi kuni üheksa eurot.

Töötajate tervis on ettevõtte üks olulisemaid varasid. Panustades tervisedendusse mitmekülgselt ja pakkudes töötajatele vajalikku tuge, võivad ettevõtted mitte ainult suurendada oma töötajate rahulolu ja produktiivsust, vaid saavutada pikas perspektiivis ka jätkusuutliku kasvu ja konkurentsieelise.

Artikkel ilmus 22.04 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas “Teataja

Täpsem info Confido töötervishoiuteenuste kohta on leitav siit.