Jõulusaginast jaanuarivaikuseni – kuidas toimida pühadejärgsete tunnetega

Kui suured pühad on möödas ja jaanuar käes, võivad inimesed sageli mõelda, et milline oli siis see tegelik kogemus. Kui ootused ja reaalsus langesid kokku, võib Confido psühholoogi Kai Rohulaidi sõnul tunda rahulolu ja tasakaalu – pühad olid meeleolukad, aga andsid ka piisavalt puhkust. Teisalt, kui pühad olid pingelised või kurnavad, võib jaanuar alata tühjuse, väsimuse ja pettumusega.

Kui pühad on möödunud tormiliselt, tasub jaanuaris küsida endalt kõige olulisemat küsimust: mida ma praegu vajan?” rääkis Rohulaid ja selgitas, et mõne inimese jaoks tähendab see und, kergemat toitu, piisavat vee joomist ja jalutuskäike looduses. Teise jaoks võib taastavaks osutuda üks õhtupoolik täielikult iseendale.

Uus aasta, uued lubadused – miks just nüüd?

Rohulaid rääkis, et jaanuar on traditsiooniliselt lubaduste ja uute alguste aeg. Uue aastanumbriga on sajandeid seotud maagilisi uskumusi – justkui oleks midagi võimalik “puhtalt lehelt” alustada. “Kuigi see on sisuliselt ebausk, võib see olla kasulik rituaal: see annab lootust, motivatsiooni ja tunde, et muutus on võimalik,” selgitas ta.

Rohulaidi sõnul on aga oluline meeles pidada, et enda eest hoolitsemise alustamiseks on iga päev maailma parim päev. “Ükskõik milline päev võib olla just minu isiklik 1. jaanuar. Eesmärke seades tasub küsida: millist vajadust ma sellega täidan? Kas see on minu enda soov või kellegi teise ootuste peegeldus?” rääkis ta.

Hea eesmärk on tema hinnangul konkreetne ja realistlik. “Suured sihid võiks jagada väikesteks sammudeks, mille täitmist saab ajas jälgida. Kui soov on tervislikum eluviis, võiks fookus olla enesetundel ja heaolul, mitte ainult kaalunumbril. Kui tahaks rohkem liikuda, on mõistlik alustada näiteks ühest trennist nädalas, mitte viiest. Ja kui eesmärgiks on olla iseenda vastu sõbralikum, tasub see lahti kirjutada väikesteks igapäevasteks harjumusteks ja meeldetuletusteks,” selgitas ta.

Tööandja ja töötaja roll jaanuaris

Pühadejärgsel ajal on oluline roll ka tööandjal, ütles Rohulaid. “Töökeskkond, mis on rahulik, sõbralik ja toetav, aitab inimestel taastada rutiini, mis omakorda loob turvatunde,” selgitas ta ja lisas, et tööandja kujundab töökultuuri väärtuste ja eeskujuga – kui rõhutatakse töö- ja puhkeaja piire ning peetakse neist ka kinni, annab see töötajale selge sõnumi: sinu heaolu ja eraelu on olulised.

Teisalt tõi ta välja, et kogu vastutust ei saa panna tööandja õlgadele. “Töötaja roll on hoolitseda enda eest teadlikult ja väärikalt, tunda oma väärtust ning mõista, kas tema isiklikud väärtused sobituvad ettevõtte kultuuriga. Tasakaal tekib seal, kus mõlemad pooled – nii tööandja kui töötaja – võtavad vastutuse oma rolli eest,” ütles Rohulaid.

Jõulusagin ja jaanuarivaikus on osa samast tsüklist. Kui oskame neid aegu märgata ja endalt õigel hetkel küsida, mida me tegelikult vajame, võivad nii pühad kui ka uus algus saada tähendusrikkamaks ja rahulikumaks.