kindlustus@confido.ee
1330
30.10.2024
Töökohal füüsilise heaolu tagamine on tihedalt seotud ergonoomikaga – teadusega, mis uurib inimese ja keskkonna koostoimet. Tööergonoomika eesmärk on luua töötajatele sobiv töökoht, mis arvestab nende tervisliku seisundi, füüsilise võimekuse ja emotsionaalse heaoluga, et suurendada efektiivsust ja vähendada vigastuste riski. Confido füsioterapeudid Ines Margato ja Alex Teinburg selgitavad, miks on ergonoomiline töökoht muutunud üha olulisemaks vaimse ja füüsilise tervise hoidmisel.
Füsioterapeudi Ines Margato sõnul võib arvutitöö kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme, kui töökoht ei ole õigesti seadistatud ja tööasend on vale. „Väär istumisasend, näiteks tooli valest kõrgusest või ebasobivast seljatoest võib põhjustada selja- ja kaelavalusid. Kui ekraan ei ole silmade kõrgusel, tekib kaelas pinge ja silmad väsivad, käte ja randmete vale asend võivad põhjustada randmevigastusi,“ selgitab Ines ning lisab, et liigne ekraaniaeg ilma pausideta väsitab silmi ja võib põhjustada nende kuivust. „Ebapraktiline töökoht ja suur töökoormus koos pideva veebis olekuga võivad viia väsimuse ja stressini,“ selgitab ta ning lisab, et kui töötaja ei tee piisavalt pause ega liigu, võib see põhjustada lihaspinget ja vereringeprobleeme.
Õigesti kujundatud töökoht aitab ennetada terviseprobleeme ja tagada mugava tööasendi. „Ergonoomilise töökoha loomisel tuleb arvestada mitmete põhimõtetega. Näiteks peab töölaual olema piisavalt ruumi, et paigutada mugavalt töövahendid, kuna see aitab vältida ebamugavat venitamist ja väändumist,” räägib Ines. Ta lisab, et ka jalgadel peab olema piisavalt ruumi ning töölaua kõrgus peab vastama töötaja vajadustele, et vältida pingeid kätes.
Füsioterapeut lisab, et tööruumis peab olema piisav üldine ja kohtvalgustus, vältida tuleb otsest eredat valgust, mis võib halvendada ekraani nähtavust. Temperatuur tööruumis peaks olema mugav, mitte liiga külm või palav.
Füsioterapeudi sõnul peaks töötajal olema võimalus vahetada istuvat ja seisvat tööasendit. „Parim lähenemine on vaheldada istumist ja seismist, soovitatavalt suhtega 1 : 1 või 1 : 2, kus iga tunni jooksul seistakse 15–30 minutit,” soovitab ta.
Tänapäevase tööstiili korral on liikumine ja pausid äärmiselt olulised, eriti kui veedetakse pikki tunde sundasendites ja ekraanide ees. Füsioterapeudi Alex Teinburgi sõnul võib pikaajaline istumine mõjuda tervisele negatiivselt, sest inimkeha on loodud liikuma. „Kui liikumisvajadus jääb rahuldamata, võivad tekkida erinevad terviseprobleemid, nagu lihasvalud kaela- ja õlavöötmes, alaselja pinged, lihasjõu vähenemine ja sensoorika vähenemine jäsemetes,“ selgitab ta. Uuringud näitavad, et kui olla istumisasendis rohkem kui 60% tööpäevast, siis suureneb kehamassiindeks ning kardiovaskulaarsete ja lihasskeleti haiguste risk.
Regulaarsed pausid mängivad olulist rolli nii füüsilise kui vaimse tervise säilitamises. Liikumine pärast pikka istumist parandab vereringet ja vähendab lihaste jäikust, samuti aitab see hoida head rühti ja suurendada töövõimekust ning keskendumist. Isegi lihtne tõusmine toolilt ja kerge venitamine iga tunni järel võib märkimisväärselt vähendada lihaspingeid. Füsioterapeut Alex soovitab iga 30 minuti järel teha lühikese venitusharjutuse kätele, jalgadele või seljale, ning iga tunni tagant viis minutit püsti seista või ringi liikuda. „Lõunapaus on hea võimalus väikseks jalutuskäiguks, mis võib aidata ennetada pärastlõunast väsimust ja parandada glükogeeni sünteesi kehas,” soovitab ta.
„Liikumispauside meeldetuletuseks saab kasutada nutikellasid ja telefonirakendusi, nagu Stretchly ja StandUp!, mis aitavad meeles pidada regulaarset liikumist,” soovitab füsioterapeut Alex. Uuringud näitavad, et töökohtades, kus edendatakse liikumisharjumusi, kogetakse vähem lihasskeleti vaevusi ja töötajate rahulolu on suurem. Liikumispauside lisamine oma päevakavasse on tõhus viis ennetada terviseprobleeme, suurendada töövõimekust ja hoida vaimset heaolu. Sellistesse pausidesse ei tohiks suhtuda kui ajaraiskamisse, vaid võtta neid kui hoolitsemist enda keha ja meele eest.
Töötaja tervise hoidmises mängib olulist rolli ka tööandja tervisekindlustus, mis pakub tuge nii terviseprobleemide ennetamisel kui ka ravis. Tervisekindlustus katab erinevaid teenuseid, mis aitavad säilitada ja parandada töötajate heaolu, näiteks füsioteraapia, ravimassaaž, taastusravi. Need teenused on eriti väärtuslikud töötajatele, kelle töö iseloom nõuab pikaajalist istumist, füüsilist pingutust või on seotud muude tööga kaasnevate terviseriskidega. Tervisekindlustus aitab vähendada haiguspäevade arvu ning suureneb töötajate rahulolu ja töövõime.
Artikkel ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas “Teataja“