06.04.2026
Sel aastal sulas lumi kiirelt ja kevadine tunne puges põue juba enne kalendrikevade algust. Nüüd on kevad käes ka kalendri järgi. Kuigi palju rõõmu teevad järjest valgemad õhtud ja soojemaks muutuv ilm, siis õietolmuallergikutele võib see aeg olla väga raske, sest loodus ärkab ja kõik puud ning taimed alustavad õitsemisega. Confido pereõde Katrin Poom rääkis, et kevad ja varasuvi on õietolmuallergikutele keeruline aeg seepärast, et õhus korraga väga suur kogu õietolmu. Ta märkis, et veidi kergem on olla siis, kui ilmad on vihmased.
Allergia tähendab organismi ülitundlikkusreaktsiooni mingile ärritajale, tavaliselt ohutule ainele. Katrin Poomi sõnul ei sünni inimesed allergiaga, vaid need kujunevad aja jooksul, kui mingi aine või keskkonnamõju on saavutanud organismile vastuvõetamatu taseme. Meditsiinilabori SYNLAB laborispetsialist Kaidi Hundi selgitusel hakkab allergilise inimese organism süütu aine, näiteks õietolmu vastu tootma IgE tüüpi antikehi. Selle tulemusena tekivad erineva ägedad allergianähud.
Sümptomid võivad Katrin Poomi sõnul igaühel erinevad olla – näiteks lööve, silmade ja nina sügelemine ja vesisus, aevastamine. „Võib juhtuda, et kui oma allergiat kindlaks ei tehta, ravitakse ninakinnisust või vesist nina erinevate ninaspreidega, kuigi allergiaga toimetulek vajab teistsugust ravi ja kontrolli all hoidmist. Rääkimata sümptomite käes kannatamisest,” täiendas Hunt.
Kuigi enamasti on reaktsioonid lihtsalt ebamugavad, siis vahel ka eluohtlikud ja just seepärast on oluline teada, kui oled millegi vastu allergiline, selgitas Poom. „Raskete reaktsioonide korral võib tekkida hingamisteede turse, teadvuse kadu ja abi hilinemisel ka surm. Sellised reaktsioonid on pigem põhjustatud kas keemilistest ainetest, näiteks ravimitest ja kemikaalidest või mingitest mürkidest, näiteks herilased, mesilased, maod,” täiendas Poom.
Ta lisas, et kui olla allergiline näiteks herilaste ja mesilaste mürgile oleks hea, kui kodus on esmaabiks olemas kiire abivahend (Epipen), mis võib päästa elu. Kindlasti on Poomi sõnul igal inimesel oluline teada ka seda, kui ta on allergiline mõnele toidule (näiteks kala, pähklid, maasikad), et süües oskaks neist hoiduda ja pereliikmed teaksid vajadusel aidata. „Kui oled tõsistest allergiatest teadlik, oskad neid kas vältida või reaktsiooni tekkimisel teadlikult tegutseda,” ütles Poom.
Tööandja tervisekindlustus annab võimaluse pöörduda kiiremini eriarsti vastuvõtule ja uuringutele-analüüsidele. Katrin Poomi sõnul on allergiate testimiseks on mitu võimalust. Võib teha vereanalüüse või nahatorketeste. Kõige täpsema vastuse annab nahatorketestide tegemine allergoloogi juures.
Nii Confidos kui ka Synlabis on võimalik teha teste erinevate allergiate tuvastamiseks, sh putukamürkide, toidu– ja tolmuallergia osas. Mõlema teenuseosutaja juures on võimalik teenuse eest tasuda tervisekindlustusega.
Katrin Poom tõi välja, et allergiate vältimiseks peaks allergeeni taseme viima minimaalseks või blokeerima selleks ette nähtud ravimite abil. „Kõige sobivama tegevuse osas tuleks konsulteerida tervishoiutöötajaga. Enda olukorda õietolmuhooajal saab leevendada näiteks nii, et igal õhtul pesta juuksed, et vähendada sinna kogunenud allergeene ja kui inimene suudab, siis väga hea efekti annab ka ninalimaskesta loputamine veega,” rääkis ta.
Esimene õitseja on tavaliselt lepp, mis mõnel aastal võib alustada õitsemist juba veebruaris. Tavaliselt algab keeruline aeg märtsis, sest siis õitsevad reeglina nii lepp kui sarapuu. Aprillis lisandub veelgi tugevam ärritaja – kask, kirjutab oma blogis Apotheka. Õietolmusisaldust on võimalik jooksvalt jälgid allergialiidu kodulehelt.
Vaktsineerimine ei ole tavapäraselt sesoonne tegevus, ütles Confido pereõde Katrin Poom, aga oluline on, et puukentsefaliidi kõrghooajal oleks olemas vähemalt kahe-doosiline vaktsiinikaitse selle raske haiguse vastu. „Vaktsineerimisega võib alustada juba sügisel või talvel. Kevadel ja suvel ei ole ka liiga hilja, oluline et oleks tehtud,” selgitas ta.
Lisaks puukentsefaliidile on Poomi sõnul oluline ennast kaitsta ka difteeria-teetanuse vastu korrapäraselt iga kümne aasta järel. „Tulenevalt hetkel väga rahutust maailmast on meil taas tagasi raske nakkushaigus – leetrid, mille vastu Terviseamet soovitab revaktsineerida kõiki inimesi, kes on sündinud enne 1993. aastat. Alles hiljuti selgus, et Eestis on tõusuteel A-hepatiiti nakatumine, nii et ka selle vastu vaktsineerimine oleks tugevalt soovituslik,” rääkis Poom.
Kõigi eelnimetatud vaktsiinide puhul saab kasutada tööandja tervisekindlustust.
kindlustus@confido.ee
1330