Tööandja tervisekindlustus 2026: turg kasvab, aga vaja oleks panustada rohkem kui 400 eurot töötaja kohta

Tööandja tervisekindlustus 2026: turg kasvab, aga vaja oleks panustada rohkem kui 400 eurot töötaja kohta

12.02.2026

Eesti tervishoiusüsteem on teelahkmel. Samal ajal kui riiklik ravikindlustus maadleb rahastusprobleemide ja pikkade järjekordadega, on erasektoris toimunud vaikne revolutsioon. Tööandja tervisekindlustus on muutunud üheks kiiremini kasvavaks kindlustustooteks Eestis.

Tööandja tervisekindlustust pakuvad juba üle 1700 tööandja üle Eesti ja täiendav ravikindlustus on üle 65 000 inimesel. Võrdluseks – kaks aastat tagasi oli tööandjaid 1340 ja kindlustatuid 55 000. Confido andmetel pöördutakse kõige sagedamini arstide poole hambaravi, ambulatoorse ravi ja ennetavate tervisekontrollidega.

Suur nihe ettevõtjate valdkondades

Confido Terviselahenduse juhi Mihkel Luigase sõnul on märgiline see, et võrreldes 2022. aastaga on selge nihe toimunud selles, milliste valdkondade tööandjad oma töötajatele ravikindlustust pakuvad. „Kui tööandja tervisekindlustusega alustasime, siis selgelt liitusid IT-ettevõtted ja väga kõrge lisandväärtusega ettevõtted, kus ka töötajate palk oli keskmisest märksa kõrgem, aga tänaseks on liitunud ka paljud tootmisettevõtted, teenindav sektor, ka haridusasutused, kus nii mediaan- kui keskmine palk on madalamad,” rääkis ta ja lisas, et teenus on selgelt liikumas mahu- ja massiteenuse poole.

Nii toitlustusettevõtte Baltic Restaurants personalijuht Kai Reigo kui tootmisettevõtte Estanc personalispetsialist Lisett Heinroos rääkisid, et tööandja tervisekindlustuse pakkumisega otsustasid nad liituda selleks, et toetada töötajate tervise hoidmist ja ennetada võimalikke terviseprobleeme. „See annab võimaluse saada vajalikku arstiabi kiiremini, ilma pikkade järjekordade ja lisakuludeta. Meie jaoks ei ole tervisekindlustus üks hüvedest, vaid investeering tervemasse töötajaskonda. Töötajate tervise eest hoolitsemine mõjutab otseselt nende töövõimet, rahulolu ja elukvaliteeti,” selgitas Reigo ja lisas, et tervisekindlustuse abil saab pakkuda töötajatele võimalust oma tervise eest hoolitseda järjepidevalt ja igapäevaselt, mitte alles siis, kui tervisemure on juba suur või muud lahendust enam ei ole.

Luigas rääkis, et kui ennetada haigusi, teha regulaarseid kontrolle ja pakkuda inimestele tervisehüvesid, siis tööandja väärtuspakkumine on suurem ja hüpotees on see, et ravipäevade arv väheneb. „Töötaja saab kiiremini abi ja ka haiguslehelt tagasi töö juurde, sest pääseb läbi tervisekindlustuse mugavamalt arsti juurde. Ta ei pea haiguslehel olema sellepärast, et ootab pikalt järjekorras,” selgitas ta.

Heinroos täiendas, et lisaks töölt puudumise vähendamisele toetab tervisekindlustus töötajate töövõime ja heaolu hoidmist pikemas vaates. „See on investeering, mis annab kasu nii inimesele kui ka tööandjale,” ütles ta.

Reigo sõnul on töötajate tervisekindlustuse kasutamise osakaal aastatega kasvanud. „Üha enam nähakse tervisekindlustuse väärtust ning ka teenuse kasutamine on muutunud ajaga mugavamaks ja selgemaks. Muidugi on ka neid töötajaid, kes ei ole tervisekindlustust veel regulaarselt kasutama hakanud, kuid tööandjana anname endast parima, et kõik pakutavad võimalused ja soodustused oleksid töötajatele teada ning lihtsasti kättesaadavad,” märkis ta.

Heinroos ütles, et Estanci töötajad on tööandja tervisekindlustuse väga hästi vastu võtnud ja seda kinnitavad ka numbrid. „Kolmveerand meie töötajaskonnast on tervisekindlustusega liitunud ning teenust kasutatakse aktiivselt. Kasutamise määr on peaaegu 100 protsenti,” selgitas ta.

400 eurot on ajale jalgu jäänud

Tulumaksuseaduse (§ 48 lõige 5 ) alusel on tervise edendamise kulud maksuvabad 400 euro ulatuses aastas ja selle alla on alates 2018. aastast kuulunud ka ravikindlustuslepingu kindlustusmakse. Erinevad tööandjad on välja toonud, et see summa on tänases kontekstis liiga väike, põhjusteks muuhulgas inflatsioon ja teenuste hindade kasv.

Nii Kai Reigo Baltic Restaurantsist kui Lisett Heinroos Estancist ütlesid, et tööandjad pakuvad hea meelega töötajatele täiendavaid võimalusi tervise hoidmiseks ja sportimiseks. „Tervise puhul tasub alustada ennetusest ja võimalikult varajasest sekkumisest. Meie praktika näitab, et tööandja pakutav tervisekindlustus annab töötajatele lisakindluse ehk see toetab ennetavaid tervisekontrolle ning vajadusel tagab kiire ligipääsu arstiabile. Viimastel aastal oleme ilmselt kõik tundnud, et elu on kallinenud ja samamoodi on seda teinud ka tervise-ja spordivaldkond,” rääkis Heinroos ja lisas, et maksuvabastuse suurendamine muudaks teenuse töötajate jaoks veelgi laiemaks ja kättesaadavamaks.

Confido andmetel on pakettide keskmine makse langenud – kui võrrelda tunamullust ja mullust, siis ühe inimese kohta on makstud keskmiselt viis eurot vähem. „Ettevõtete jaoks on kulu madalam ja inimesed saavad baasvajadused korda, aga kuna meditsiiniteenuste hinnad pidevalt kasvavad, siis selle sama summa eest saavad inimesed selgelt vähem abi,” selgitas Luigas.

Eesti Kindlustusseltside Liit pöördus hiljuti valitsuse poole ettepanekuga tõsta töötajate tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära 1200 euroni aastas töötaja kohta, et toetada terviseprobleemide varajast avastamist ja vähendada inimeste omaosalust tervisekulude katmisel.

„Tööandja ravikindlustuse kaudu toovad ettevõtted lisaraha tervishoidu, tänu millele saavad inimesed kiiremini arstiabi, püsivad tervemad ja riik säästab ressursse ära hoitud haigestumiste näol,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Tuuli Pärenson ja lisas, et maksusoodustuse kehtestamine oli riigi poolt õige ja vajalik samm, kuid täna on aeg teha järgmine samm ning ajakohastada piirmäär vastavalt tegelikele oludele.

Varasemalt on näiteks Kaubandus-tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu ning Vabariigi Valitsuse juures tegutseva ettevõtjate nõukogu esindajad välja pakkunud piirmäära tõstmise 1000 euroni, kuid riik seda muutust ette võtnud ei ole. Diskussioon on küll toimunud, kuid pidevalt rahandusprognoosi takerdunud.

„Suur küsimus on, et miks riik ei ole nõus seda piiri tõstma, kui ettevõtjad on valmis oma töötajatesse panustama? Kuhu me niimoodi liigume? Selgelt oleks vaja suuremat diskussiooni sel teemal,” sedastas Luigas.

Milliseid võimalusi töötajad enim kasutavad?

Luigas tõi välja, et võrreldes mullusega on turg kasvanud 12% ja kindlustuse kasutajaid on lisandunud 8%, mida ei ole küll palju, kuid tõus on siiski stabiilne/mis näitab stabiilset kasvu. Ta lisas, et statistkat mõjutab ka see, et tervishoiuteenuste hinnad on järjest kasvanud.

Kindlustusseltside statistika näitab, et kõigi Eesti turul tööandja tervisekindlustuse pakkujate peale oli mullu väljamakseid 18 miljonit eurot. „Confido tervisekindlustuse pakkuja on LHV ja meile kuulub pool kogu turust,” ütles Luigas ja tõi välja, et nende näitel kasutatakse kindlustust seal, kus riiklik süsteem on piiratud:

  • Hambaravi: Kõige nõutum teenus, moodustades umbes kolmandiku väljamaksetest.
  • Ambulatoorne ravi: Moodustab veerandi kuludest. See võimaldab pääseda eriarsti juurde tihti samal nädalal, vältides pikki järjekordi.
  • Ennetavad tervisekontrollid: Aastane kasv on olnud üle kümnendiku.