Töörõõmu võti on toetav töökeskkond

12.06.2024

Töörõõm on positiivne emotsionaalne tunne, mis võib muuta igapäevase töötegemise nauditavaks ja tähendusrikkaks. See ei piirdu pelgalt rõõmsa meeleoluga, vaid on oluline tegur, mis mõjutab meie tootlikkust, loovust ja üldist heaolu töökohal. Confido Töötervishoiukeskuse juht ja töötervishoiuarst dr Evelin Ilves selgitab, mis mõjutab meie võimet tunda töökohal töörõõmu ja heaolu.

Teadlased on leidnud 225 akadeemilise teadusuuringu põhjal tehtud analüüsist kindlaid tõendeid eluga rahulolu ja edukate äritulemuste vahelise seose kohta. Hea enesetundega töötajate töö tootlikkus on 31% suurem, nad müüvad 37% rohkem ning on kolm korda loovamad (1). Tööheaolu ja -rõõm tekivad siis, kui tunneme end oma töös väärtustatuna, kogeme edusamme, saavutame rahuldust oma oskuste ja võimete rakendamisel ning loome positiivseid suhteid kolleegidega. Lisaks sellele võivad töörõõmu mõjutada mitmed muud tegurid, nagu töökeskkond, juhtimisstiil, tööülesannete mitmekesisus ning töö- ja eraelu tasakaal.

Keskkonna mõju töörõõmule

Kuna inimene veedab suure osa oma elust tööl, on töökeskkonnal märkimisväärne mõju nii töötajate vaimsele kui ka füüsilisele heaolule. Dr Ilvese sõnul on eriti oluline just vaimne keskkond, kuna võib olla töörõõmu seisukohast määrav tegur.

2022. aasta juunis avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) maailma vaimse tervise aruanne näitas, et 2019. aastal koges ühest miljardist tööealisest täiskasvanust psüühikahäireid 15% (2). Töökeskkond võimendab laiemaid ühiskondlikke probleeme, mis avaldavad kahjulikku mõju meie vaimsele tervisele. WHO andmetel on kiusamine ja psühholoogiline vägivald peamised ahistamise vormid töökohal (3). „Ebameeldiv vaimne keskkond võib varastada töötajatelt rõõmu, samas kui toetav ja positiivne õhkkond võib leevendada isegi vähem soodsaid füüsilisi tingimusi,“ selgitab dr Ilves.

Füüsilise ruumi loomine, kus töötajad saavad olla koos ja suhelda, on töökeskkonna seisukohast väga oluline. Korras ja atraktiivne keskkond võib parandada töötajate moraali ning luua meeldiva õhkkonna. Seepärast on oluline panustada töökoha kujundusse ja sisustusse. „Kuigi kodukontorid ja kaugtöö said viimastel aastatel populaarseks, mõistetakse nüüd üha enam, et koostöötamisel on hindamatuid eeliseid. Inspiratsiooni, toetavaid suhteid ja loovaid vestlusi on vaid ekraanide kaudu keeruline luua,” tõdeb dr Ilves. „Koosolemiseks sobiva ruumi tähtsust aga tihti alahinnatakse, sisustades kööginurga ja koosistumisala pimedasse, akendeta koridorinurka või muusse kohta, mida töö tegemiseks kasutada ei saa,“ toob dr Ilves näiteid.

Juhtimisstiil

Dr Evelin Ilvese sõnul on juhi üheks põhiliseks ülesandeks luua töötajatele inspireeriv ja toetav töökeskkond, sest ainult nii saab olla kindel ettevõtte kestlikkuses. Juhi roll on veenduda, et õiged inimesed tegelevad just nende oskustele ja huvidele vastavate ülesannetega ning neile on kättesaadavad vajalikud töövahendid ja tingimused, mis soodustavad produktiivsust. Sageli nõuab see peenetundelist lähenemist, kuna igal töötajal on oma unikaalsed võimed ja vajadused. Kui juht suudab neid individuaalseid omadusi arvesse võtta, võib see oluliselt suurendada meeskonna tulemuslikkust. Hästi juhitud meeskonnas on võimalused ideede genereerimiseks, põrgatamiseks ja katsetamiseks, luues võimaluse jagada ülesandeid ja ka vastutust. „Selline koostöö loob erilise tunde, kus 3 + 3 võib olla rohkem kui 6, tekitades võimsa sünergia, mida üksi töötades kunagi ei saavutaks. Seega saab öelda, et juht on ettevõtte vaimse keskkonna peaarhitekt,“ ütleb dr Ilves.

Tunnustamise ja motiveerimine

Töötajate tunnustamine ja premeerimine on oluline tegur töörõõmu ja motivatsiooni kujundamisel. Dr Ilves märgib, et kui tunnustatakse ja premeeritakse objektiivselt ehk võttes arvesse töötajate saavutusi ja panust, suureneb töörõõm oluliselt. Positiivne tagasiside ja tunnustamine on tõhusad vahendid töötajate motiveerimiseks, kuna need aitavad neil end väärtustatuna ja motiveerituna tunda.

Ebaõiglane kohtlemine või tunnustuse puudumine võib aga vähendada töötajate töörõõmu ja kahjustada töökeskkonda. Seega on oluline kasutada tõhusaid meetodeid töötajate motiveerimiseks, need algavad täpsest ja vastastikusest kokkuleppest töö sisu, ülesannete ning koormuse kohta.

Olulised motivatsioonitegurid on lisaks töökeskkond, -vahendid ning võimalused isiklikuks ja tööalaseks arenguks, sealhulgas koolitused, karjääriredelil tõusmine ja uute oskuste omandamine. Samuti võib mõjuda motiveerivalt tervise toetamine ja üldise heaolu edendamine, pakkudes töötajatele tervisekindlustust ning juurdepääsu tervise- ja heaoluprogrammidele. Tervisekindlustus annab töötajatele turvatunde, kuna nad teavad, et nende tervisevajadused on kaetud, ja võimaldab neil keskenduda oma tööle, ilma et nad peaksid muretsema ootamatute tervisekulude pärast.

„Õige ja toetav töökeskkond koos tunnustamise ja premeerimisega on võtmetähtsusega tegurid, mis tagavad töötajate rahulolu, motivatsiooni ning üldise heaolu töökohal,“ nendib dr Ilves.

Töötajate heaolu hindamine ja parandamine

„Töötajate töörõõmu mõõtmiseks on mõistlik välja töötada rahulolu-uuringud ja/või vaadata töötajate silmadesse,“ ütleb Dr Ilves. Tema sõnul on oluline, et juht küsiks regulaarselt töötajate arvamust meeskonna ja töökeskkonna kohta ning oleks päriselt valmis tagasiside põhjal muudatusi tegema. Seejärel tuleks hinnata muudatuste mõju ja vastavalt tagasisidele vajadusel kohendusi teha. „Selline lähenemine on kvaliteedijuhtimise ja töörõõmu juhtimise kuldstandard.“

Samas tuleb pidada meeles, et töötajatel võivad olla vajadused ja soovid, mida tuleb arvesse võtta vastavalt kontekstile. Töötajate vajaduste rahuldamine võib suurendada töö efektiivsust, kuid tuleb ka meeles pidada, et soovid võivad ulatuda väga erinevatesse valdkondadesse. Sel juhul on oluline need delikaatselt ja diplomaatiliselt „maa peale“ tuua ning leida tasakaal tööga seotud tegelike vajaduste ja soovide vahel.

Tasakaal

Tervisliku töö- ja eraelu tasakaalu saavutamine on oluline komponent töörõõmu ning üldise heaolu tagamisel. See tähendab õige tasakaalu leidmist töö-, perele pühendatud ja isikliku aja vahel, mis loob stabiilse aluse, toetades inimeste rahulolu ja produktiivsust nii tööl kui ka väljaspool seda. Tasakaalustatud elustiil aitab vähendada stressi, parandada keskendumisvõimet, tõsta motivatsiooni, toetada tervist ning soodustada loovust.

Dr Ilvese sõnul on tasakaalu poole püüdlemine oluline, kuid tuleb mõista, et tasakaal on pigem protsess kui püsiv seisund. Arenguks on vajalik pidev kohanemine ja muutumine. Seepärast on tähtis säilitada tasakaal eri eluvaldkondade vahel ning hoida pidevalt silma peal enesearengul ja kohanemisvõimel, tagades seeläbi töörõõmu ja heaolu pikaajalise kestvuse.

Artikkel ilmus 17.06 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas “Teataja“